Kolm esimest sammu näitavad, mis toimub. Neljas samm hakkab ütlema, mis juhtub järgmisena, ja see on koht, kus tulekustutamine lõpeb.

Kui masinad on ühendatud, andmed loetavad ja pilt ühine, on olemas kõik, mida planeerimine vajab. Neljandas sammus pannakse see tööle.

Mis on tootmise planeerimine

Tootmise planeerimine on ressursside, töövoogude ja graafikute korraldamine nii, et nõudlus saaks täidetud. Õige materjal, õige inimene ja õige masin peavad olema õigel ajal olemas.

Sisuliselt on see nõudluse ja võimekuse tasakaalus hoidmine, optimeerides iga sammu vahepeal. Hästi tehtuna vähendab see seisakuid, jagab ressursse mõistlikumalt ja teeb töö sujuvamaks, mis paistab välja nii toote kvaliteedis kui ka tarnekindluses.

Iga tehas on ebaefektiivne

See kõlab karmilt, aga on tõsi: igas tootmisprotsessis on raiskamist. Kas seisakuna, ületootmisena või ressursi vale kasutusena.

Vahe on selles, kas seda teatakse. Kui seisakud on põhjustega kirjas ja tsükliajad mõõdetud, saab planeerimine lähtuda päris numbritest. Kui ei ole, planeeritakse eelmise plaani pealt, ja eelmine plaan tehti samamoodi.

Just siin on planeerimise ja mõõtmise side kõige tihedam. Plaan on täpselt nii hea kui andmed, mille peale ta ehitatakse.

Plaan, mis reageerib

Planner laseb tellimused sisestada, tööd töökohtadele jagada ja edenemist jälgida. Kõige olulisem osa on aga viimane.

Staatiline graafik vananeb esimese üllatuse järel. Kui masin läheb katki või tellimus muutub, on Exceli plaan kohe vale ja keegi ei tea, kui vale. Elav plaan näitab tegelikku edenemist kohe, nii et graafikut saab kohandada siis, kui kohandamisel on veel mõtet.

Praktikas näeb see välja nii: töö on plaanitud kuueks tunniks, jooksev tsükliaeg viitab kaheksale, ja see on näha esimese tunni järel. Siis saab muuta mehitust, järjekorda või kliendile antud lubadust. Kaheksa tundi hiljem saab ainult vabandada.

Hooldus, mis ei oota riket

Planeerimise teine pool on hooldus, sest planeerimata seisak lõhub iga graafiku.

Maintenance laseb hoolduse siduda masina päris tööga. Võta masin, mis vajab hooldust iga tuhande töötunni järel. Kalendri järgi planeerides tehakse osa töid liiga vara ja osa liiga hilja, sest tegelik koormus kõigub.

Ennustav hooldus vaatab selle asemel masina enda näitajaid: temperatuuri, vibratsiooni, tsükliaja hiilivat pikenemist. Kui need hakkavad triivima, saab töö ette planeerida ja teha siis, kui see tootmist kõige vähem segab.

Vahe on lihtne. Plaaniline seisak läheb graafikusse. Rike lõhub graafiku. Mida rohkem esimest ja vähem teist, seda usaldusväärsem on tarnekuupäev. MTBF ja MTTR näitavad, kas see nihe ka päriselt toimub.

Mida plaan sisendiks vajab

Planeerimistarkvara ei tee plaani paremaks, kui sisend on vale. Kolm asja peavad olema päris numbrid, mitte hinnangud.

Tsükliaeg toote kaupa. Mitte masina maksimum ja mitte eelmise kuu keskmine. Sama masin teeb eri toodet eri kiirusega, ja kui plaan kasutab ühte numbrit, on pool tellimustest juba alguses vale.

Ümberseadistuse aeg. Kui see on plaanis alahinnatud, kasvab viga iga vahetusega. Just siin on ka kõige suurem võit: lühem ümberseadistus lubab väiksemaid partiisid ilma võimsust kaotamata.

Tegelik saadavus. Plaan, mis eeldab, et masin töötab kogu vahetuse, on optimistlik täpselt seisakute võrra. Saadavuse päris number ütleb, kui palju tunde plaani üldse panna saab.

Kõik kolm tulevad eelmistest sammudest. Sellepärast ongi planeerimine neljas, mitte esimene.

Plaani ja tegeliku vahe on omaette mõõdik

Kõige kasulikum number neljandas sammus ei ole plaan ise, vaid see, kui palju tegelik sellest erineb.

Kui töö on järjekindlalt kiirem või aeglasem kui plaanitud, ei ole probleem tsehhis, vaid hinnangus. Seda saab parandada ainult siis, kui vahe on kirjas. Ilma selleta kordub sama viga iga kuu ja keegi ei tea, kummal pool see tekib.

Viis sammu, millest planeerimine koosneb

  1. Prognoosi nõudlus. Mida ja kui palju on vaja, ja millal.

  2. Planeeri võimekus. Kas masinad ja inimesed selle ära teevad, ja millise ajaga.

  3. Koosta graafik. Millises järjekorras, millisel masinal, millises vahetuses.

  4. Anna töö välja. Nii et tsehhis on teada, mis parasjagu käib ja mis järgmisena tuleb.

  5. Jälgi edenemist. Ja võrdle plaani tegelikuga.

Viies samm on see, mis kõige sagedamini tegemata jääb, ja just seal selgub, kas plaan oli realistlik. Ilma tagasisideta kordub sama vale hinnang iga järgmise tellimuse juures.

Millist liiki planeerimist sa teed

Tellimuse põhjal. Tootmine algab kliendi tellimusest. Laoseis jääb väikeseks, aga tarneaeg sõltub otse sellest, kui kiiresti tootmine reageerib.

Prognoosi põhjal. Toodetakse lattu eeldatava nõudluse järgi. Tarne on kiire, aga vale prognoos maksab laoseisuna.

Partiide kaupa. Sarnased tööd pannakse kokku, et vähendada ümberseadistusi. Siin on SMED otseselt planeerimise tööriist, sest lühem ümberseadistus lubab väiksemaid partiisid ilma võimsust kaotamata.

Enamik tehaseid teeb kõiki kolme korraga, eri toodete peal. Oluline on teada, millist millal, sest sihid on erinevad.

Kust planeerimine praktikas katki läheb

Plaan elab kahes kohas. Üks versioon on tarkvaras, teine tööjuhi peas või tsehhi seinal olevas tabelis. Niipea kui need lahku lähevad, usaldatakse seda, mis on lähemal, ja tarkvara muutub aruandluseks.

Muudatust ei anta edasi. Plaan muutub kontoris, aga masina juures töötatakse edasi vana järjekorra järgi. Sellepärast peab muudatus jõudma sinnasamma ekraanile, kust operaator oma töö kätte saab.

Hooldus ei ole plaanis. Kui hooldustööd ei ole graafikus, konkureerivad nad tootmisega iga kord ad hoc. Tulemus on, et neid lükatakse edasi, kuni masin otsustab ise.

Mis sellele järgneb

Neljas samm muudab tootmise prognoositavaks. Viies samm muudab selle harjumuseks, ja see on juba rohkem kultuuri kui tarkvara küsimus.

Kui tahad näha, kui hästi sinu praegune plaan tegelikkusega kokku läheb, võta ühendust.

Korduma kippuvad küsimused tootmise planeerimise kohta

Mis on tootmise planeerimine?

Ressursside, töövoogude ja graafikute korraldamine nii, et nõudlus saaks täidetud. Õige materjal, inimene ja masin peavad olema õigel ajal olemas. Sisuliselt on see nõudluse ja võimekuse tasakaalus hoidmine.

Millised on tootmise planeerimise sammud?

Prognoosi nõudlus, planeeri võimekus, koosta graafik, anna töö välja ja jälgi edenemist. Viies samm on see, mis kõige sagedamini tegemata jääb, ja just seal selgub, kas plaan oli realistlik.

Millised on planeerimise liigid?

Peamiselt kolm: tellimuse põhjal, kus tootmine algab kliendi tellimusest; prognoosi põhjal, kus toodetakse lattu; ja partiiplaneerimine, kus sarnased tööd pannakse kokku, et vähendada ümberseadistusi.

Kuidas planeerimistarkvara efektiivsust tõstab?

Ta paneb tellimused, masinate koormuse ja tegeliku edenemise ühte vaatesse. Kui töö on plaanitud kuueks tunniks, aga jooksev tsükliaeg viitab kaheksale, on see näha tundide, mitte päevade pärast.

Mida teha, kui plaan ja tegelikkus lähevad järjekindlalt lahku?

Siis ei ole probleem tsehhis, vaid hinnangus. Vaata üle tsükliajad toote kaupa ja ümberseadistuse aeg, sest enamasti on viga seal. Parandada saab ainult siis, kui plaani ja tegeliku vahe on kirjas, muidu kordub sama viga iga kuu.

Mis on ennustav hooldus?

Hooldus, mis lähtub masina enda andmetest, mitte kalendrist. Kui temperatuur, vibratsioon või tsükliaeg hakkab triivima, saab töö ette planeerida, enne kui masin seisma jääb.