Tootmise efektiivsus ja OEE

Tootmise efektiivsus muutub juhitavaks alles siis, kui ta on number. OEE on see number, ja ta koosneb kolmest osast, millest igaühel on oma lahendus.

Efektiivsusest räägitakse tootmises palju ja mõõdetakse vähe. Vahe on selles, kas jutt käib tunnetusest või numbrist, mille saab iga vahetuse järel välja arvutada ja eelmisega kõrvutada.

OEE kolm osa

OEE ehk seadmete üldine efektiivsus paneb kokku kolm asja, mis kõik mõõdavad kadu, aga eri kohast.

Saadavus

Saadavus näitab, kui suure osa planeeritud tootmisajast masin päriselt töötas.

Saadavus = tööaeg ÷ planeeritud tootmisaeg × 100

Tööaeg on planeeritud aeg miinus seisak. Planeeritud tootmisaeg on see, mille sa graafikusse panid, kokkulepitud pausid maha arvatud. Madal saadavus viitab riketele, ümberseadistustele, ootamisele või hilisele reageerimisele.

Jõudlus

Jõudlus võrdleb tegelikku tempot sellega, mida masin suudaks.

Jõudlus = tegelik väljund ÷ maksimaalne võimalik väljund × 100

Maksimaalne väljund peab tulema seadme ideaalsest tsükliajast, mitte eelmise kuu keskmisest. Kui võtta see praegusest tempost, on jõudlus alati sada protsenti ja aeglustunud tsükkel ei tule kunagi välja. Madal jõudlus tähendab mikropeatusi, aeglustunud tsükleid või ebaühtlast töövõtet.

Kvaliteet

Kvaliteet näitab, kui suur osa toodangust oli kohe korras.

Kvaliteet = korralik toodang ÷ kogutoodang × 100

Siin peitub üks tavaline viga: kui ümbertöödeldud tükk läheb korraliku alla, näitab number paremat tulemust, kui tegelikkus on. Esimese läbimise toodang on selle vastu täpsem mõõdik.

Miks üks number kolmest kasulikum on

Kolm osa korrutatakse omavahel, ja just korrutamine teeb pildi ausaks.

90% saadavust kõlab hästi. Kui aga jõudlus on 80% ja kvaliteet 95%, tuleb kokku 68,4%, ehk kolmandik planeeritud ajast ei jõua korraliku tooteni. Ükski kolmest ei paistnud eraldi halb.

Samamoodi töötab see teistpidi. Sama OEE võib kahes tehases tulla täiesti eri põhjustel, ja lahendus on siis samuti eri. Sellepärast ei tasu OEE-d kunagi lugeda ilma kolme osata. Läbi arvutatud näide ühest vahetusest on arvutuse juhendis.

Kui palju saadavus rahas maksab

Protsentidest on raske otsustada, eurodest lihtsam. Võta liin, mis teeb kaheksatunnises vahetuses 50 tükki hinnaga 30 eurot tükk. Esimene mõõtmine annab saadavuseks 65%.

Seisakute põhjuseid vaadates tuli välja kolm:

• Töövõtted. Masina kontroll jääb vahetuse alguses tegemata, väikesed veakoodid jäetakse tähelepanuta, rikked märgitakse ebaühtlaselt. Iga neist pikendab plaanivälist seisakut.

• Puudulik hooldus. Masinaid aetakse rikkeni, määrimine jääb tegemata, osad on üle oma eluea ja hooldusraamat vananenud.

• Logistika. Materjal ei jõua liinile õigeks ajaks või tootmine ootab pakendit, sest laoseisu ei näe keegi. Sellist pudelikaela ei lahenda ükski masina efektiivsus.

Kolme kuu tööga nende kolmega tõusis saadavus 85 protsendini. Mis see rahas on:

• Enne: 8 tundi × 65% = 5,2 tootlikku tundi, 50 tükki, 1500 eurot päevas.

• Pärast: 8 tundi × 85% = 6,8 tootlikku tundi, umbes 65 tükki, 1950 eurot päevas.

See on ligi 450 eurot päevas juurde samalt liinilt, samadelt inimestelt ja samadelt masinatelt, ehk umbes 9450 eurot kuus 21 tööpäeva peale. Midagi ei ostetud. Muutus ainult see, et seisakud said nähtavaks.

Milline number on hea

Ühtainsat õiget OEE-d ei ole, sest võrdlus töötab ainult siis, kui arvutus on mõlemal pool sama. Diskreetses tootmises loetakse maailmatasemeks umbes 85 protsenti, aga see number on kasulik ainult orientiirina.

Palju kasulikum küsimus on, kas number liigub ja milline kolmest osast teda alla veab. Oma eelmine kuu on parem võrdlusalus kui võõras tehas, sest sinu enda arvutust sa tead.

Tasub ka teada, mida OEE ei mõõda. Ta vaatab ainult planeeritud tootmisaega. Masin, mis seisab, sest tellimusi ei ole, ei lähe OEE-s kirja üldse. Seda katab TEEP, mis vaatab kogu kalendrit, ja vahe nende kahe vahel ütleb, kas võimsus on peidus masinates või hoopis graafikus.

Mida mõõtmine tegelikult eeldab

Kolm asja peavad paigas olema, muidu ei ole number võrreldav.

Ajapiirid. Mis läheb planeeritud tootmisaja sisse ja mis mitte. Kui plaanilise seisaku käsitlus muutub kuude vahel, ei võrdle sa enam sama asja.

Ideaalne tsükliaeg toote kaupa. Mitte masina maksimum ja mitte eelmise kuu keskmine, sest siis on jõudlus alati sada protsenti.

Ühtne arvutus kõigil liinidel. Kui liinil 1 ja liinil 2 arvutatakse saadavust erinevalt, on nende kõrvutamine mõttetu.

Kust efektiivsuse tõstmine algab

Mõõda enne, kui parandad. Ilma võrdlusaluseta ei saa öelda, kas muudatus mõjus. Esimene aus number on tavaliselt oodatust madalam, ja see on hea märk: tähendab, et ka lühikesed peatused on nüüd kirjas.

Võta ette suurim kadu, mitte lihtsaim. Kui saadavus on kõige madalam, ei muuda parem tsükliaeg midagi. Kuus suurt kadu ütlevad, millise osa alt põhjust otsida.

Anna kaole põhjus. Seisak ilma põhjuseta on auk graafikus. Põhjustega saab sellest järjestatud ülesannete nimekiri.

Vaata järele, kas mõjus. Muudatus ilma järelkontrollita on lootus. Sama vaate avamine nädal hiljem teeb sellest otsuse.

Efektiivsus ja tootlikkus ei ole sama asi

Neid kahte aetakse segi kõige sagedamini, ja vahe on praktiline.

Tootlikkus küsib, kui palju sa tegid. Efektiivsus küsib, kui palju sa tegid võrreldes sellega, mis oli võimalik. Vahetus võib toota rekordkoguse ja olla ikka ebaefektiivne, kui selleks kulus ületunde, rohkem praaki ja kaks lisainimest.

Just sellepärast on efektiivsus juhtimiseks parem number. Tootlikkust saab tõsta ka niimoodi, et kulu kasvab kiiremini kui väljund, ja seda ei näe enne, kui keegi jagab ühe teisega.

Kui tahad näha, kus sinu tehase efektiivsus praegu kaob, võta ühendust.

Korduma kippuvad küsimused tootmise efektiivsuse kohta